Kultuuriõhtu: kohtumine Ene Rämmeldiga ja filmiklassika “Libahunt”
Kohtumine näitlejaga ENE RÄMMELD
filmiklassika “LIBAHUNT” 1968a.
Klaveril musitseerib REET KROMEL
“Naudime koos tassikest teed hubases miljöös, puhkame meeldivalt kaasahaarava vestluse saatel ja vaatame aegumatut eesti klassikat.”
See on õdus kohtumisõhtu eesti kultuuritegelasega Ene Rämmeld, kus ta avab kuulajatele oma elu ilma keerutamata ja just sellisena nagu see oli ja on. Ta jutustab oma tegemistest Pariisis, mineviku sündmustest Eestis, näitlejatööst, oma raamatutest ja elust ning vastab küsimustele. Ene Rämmeld on energiast pulbitsev, aktiivne ja särasilmne mittetraditsiooniline eestlane, kes sõidab jalgrattaga mööda Pariisi tänavaid ning käib kinos kasvõi mitu korda päevas, kui tuju tuleb.
Ene Rämmeld juhatab ka sisse 1968a valminud filmi “Libahunt”, kus ta on üks peaosatäitjatest – Tiina. Saate kuulda, kuidas film valmis ja mille poolest see film on nii eriline. Pärast filmi on väike keskustelu vaadatud filmi kohta.
********************
Ene Rämmeld on tuntud Tiinana filmist “Libahunt” 1968a, mis oli ta elu esimene filmiroll. Tema elu on olnud kirju: täis seiklusi ja põnevust. Ta on kirjutanud 4 raamatut ja on olnud aktiivne eesti kultuuri viljeleja üle maailma välis-eesti kogukondades, siis kui Eesti oli raudse eesriide taga, ning ka Eestis alates taasiseseisvumise ajast. Ta poeg Tarah Montbelialtz, kes on enamuse elu elanud Prantsusmaal, on luuletaja, tõlkija ja fotograaf. Näiteks on ta tõlkinud prantsuse keelde Karl Ristikivi ainsa luulekogu „Inimese teekond”.
Ene on teadnud juba lapsest peale, et tema suurim armastus on näitlemine. Tal on olnud mitmeid teatri –ja filmirolle Eestis, sealhulgas Illi Vladimir Karassev-Orgusaare telemängufilmis „Lindpriid“ 1971 a, mida keelati tookord näidata ja seega film seisis riiulis aastakümneid. Pariisis on ta teinud koos Liina Keevallikuga aastal 2010 dokumentaalfilmi “Wiiralti unenägu”.
Kui ta abikaasa Vladimir Karassev-Orgussaare Läände jäi 1976. aastal, siis taotles Ene Rämmeld luba asuda mehe juurde Prantsusmaale, kuid NSV Liit rahuldas palve alles 1981. aastal. Nelja ja poole aastase ooteaja kestel ei võimaldatud Rämmeldile Eestis enam erialast tööd ja ta oli pidevalt KGB huviorbiidis. Pariisis on ta elanud nüüd viimased aastakümned.
Kui küsida, millega Ene Rämmeld praegu tegeleb, vastab ta pikemalt mõtlemata: „Tegelen elamisega.”
Eesti Kultuuriõhtut korraldab Londoni Eesti Selts ja toetab Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja väliseesti kultuuriühingute konkursi läbiviija Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) seoses rahvuskaaslase programmiga.
Kuna Eesti Majas on kohtade arv piiratud, siis registreeri oma tulemine. Registreerunud saavad ürituse eel emailile täpsema info. Võta kaasa ka £5.00 annetuseks ja soovi korral pehme padi istumiseks. Kohtumiseni!
Eesti 
English (UK)